1. Tulemüürid: tulemüür on võrgu turvasüsteem, mis jälgib ja kontrollib sissetulevat ja väljaminevat võrguliiklust etteantud turvareeglite alusel. Tulemüürid loovad barjääri turvatud ja kontrollitud sisevõrkude ning välisvõrkude, näiteks Interneti, vahele.
2. Viiruse-/pahavaratõrjetarkvara: seda tarkvara kasutatakse pahavara, sealhulgas viiruste,
   troojalaste, usside, lunavara, nuhkvara, reklaamvara ja muude ohtude ennetamiseks,
   tuvastamiseks ja eemaldamiseks.
3. Sissetungi tuvastamise süsteemid (IDS) / sissetungi ennetamise süsteemid (IPS): need
   süsteemid jälgivad võrguliiklust kahtlaste tegevuste suhtes ja annavad selliste tegevuste
   avastamisel hoiatusi. Mõned süsteemid (IPS) võivad samuti aktiivselt neid tegevusi blokeerida või ära hoida.
4. Virtuaalsed privaatvõrgud (VPN): VPN pakub kasutajatele turvalist Interneti-ühendust isegi turvamata võrkudes. Kõik saadetud või vastuvõetud andmed on krüpteeritud, mis vähendab volitamata juurdepääsu ohtu.
5. Krüpteerimine: krüpteerimistarkvara teisendab andmed krüptogrammiks, nii et seda saavad lugeda ainult inimesed, kellel on juurdepääs salajasele võtmele (ametlikult nimetatakse seda dekrüpteerimisvõtmeks) või paroolile.
6. Kahefaktoriline autentimine (2FA): 2FA on meetod kasutajate väidetava identiteedi kinnitamiseks, kasutades kahte erinevat tegurit – midagi, mida kasutaja tavaliselt teab (nt parool) ja midagi, mis kasutajal on (nt füüsiline volitustõend, näiteks kiipkaart, või mobiiltelefonile saadetud kood).
7. Turvateabe ja sündmuste haldamise (SIEM) süsteemid: SIEM-süsteemid pakuvad rakenduste ja võrguriistvara genereeritud turvahoiatuste analüüsi reaalajas. Need koguvad ja koondavad logiandmeid, võimaldades IT-meeskondadel intsidente tõhusamalt tuvastada ja neile reageerida.
8. Lõppseadmeturve: seda tüüpi küberturvalisuse lahendus kaitseb iga lõpp-punkti võrgus võimalike ohtude eest. Nendeks võivad olla sülearvutid, lauaarvutid, mobiilseadmed ja muud võrguga ühendust loovad lõpp-punktid.
9. Andmekaotõrje (DLP) tarkvara: need tööriistad takistavad kasutajaid saatmast tundlikku teavet väljaspoole võrku. DLP-tarkvara saab programmeerida blokeerima või paigutama karantiini andmeid puhkeolekus, liikumises või kasutamisel.
10. Turvalised veebilüüsid: need lahendused kaitsevad võrguturbeohtude eest, jõustades ettevõtte turvapoliitikat ja filtreerides pahatahtlikku Interneti-liiklust.

Lisaks neile leidub veel hulgaliselt spetsiaalseid küberturvalisuse lahendusi, kusjuures pidevalt arendatakse uusi, et reageerida küberjulgeoleku maastikul arenevatele ohtudele ja väljakutsetele. Küberturvalisus on pidev protsess, mis vajab pidevat hindamist ja uuendusi, et ohtude eest tõhusalt kaitsta.

Küberturvalisuse lahenduse juurutamine toimub tavaliselt mitmeastmelise protsessina

See tagab igakülgse arusaamise olemasolevast turvalisuse olukorrast ja võimaldab lahendust tõhusalt rakendada. Toome järgnevalt ära lahenduse erinevad sammud.

1. Turvalisuse hindamine: see samm hõlmab teie organisatsiooni olemasoleva turvalisuse olukorra tuvastamist. See võib hõlmata teie käsitletavate andmete tüüpide, kasutatava riist- ja tarkvara ning kehtivate turvameetmete tuvastamist. Võimalike haavatavuste ja ohtude tuvastamiseks tuleks läbi viia ka riskianalüüs.
2. Planeerimine ja projekteerimine: kui teil on oma organisatsiooni vajadustest selge pilt, võite alustada küberturvalisuse lahenduse planeerimist ja kavandamist. See võib hõlmata teie vajadustele vastava õige riistvara, tarkvara ja teenuste valimist. Samuti peaksite kavandama nende komponentide integreerimise oma olemasolevatesse süsteemidesse.
3. Konfigureerimine: selles etapis konfigureeritakse valitud küberturvalisuse lahendused vastavalt teie konkreetsetele nõuetele. See võib hõlmata tulemüüride reeglite seadistamist, VPN-i konfigureerimist või kahefaktorilise autentimise seadistamist.
4. Paigaldamine ja integreerimine: järgmiseks paigaldatakse riist- või tarkvarakomponendid. Uued süsteemid tuleks integreerida olemasolevate süsteemidega, et tagada tõrgeteta toimimine.
5. Testimine: kui süsteemid on paigaldatud, tuleks läbi viia põhjalik testimine, et tagada nende ootuspärane toimimine. See võib hõlmata läbistustestimist või haavatavuste otsingut, et tuvastada puudused.
6. Koolitus: töötajaid tuleks õpetada uusi süsteeme kasutama. See võib sisaldada koolitust, kuidas turvahoiatusi käsitleda või uut tarkvara kasutada.
7. Hooldus ja jälgimine: pärast süsteemi kasutuselevõttu on pidev hooldus ja jälgimine üliolulised. Tarkvara ajakohasena hoidmiseks tuleks seda regulaarselt värskendada. Süsteemi tuleks pidevalt jälgida ebatavalise tegevuse suhtes.
8. Reageerimine ja taastamine: turvarikkumise puhuks peaks olema paigas intsidentidele
   reageerimise plaan. See võib hõlmata mõjutatud süsteemide isoleerimist, rikkumise allika tuvastamist ja kaotatud andmete taastamist.
9. Ülevaatus ja värskendamine: küberturvalisus ei ole ühekordne tegevus. Ohud ja lahendused arenevad pidevalt. Regulaarsed ülevaatused ja uuendused on vajalikud, et küberturvalisuse lahendused töötaksid uute ohtude vastu jätkuvalt tõhusalt.

Küberturvalisuse lahenduse juurutamise protsess võib olla keeruline ja nõuda eriteadmisi

Kaaluge koostööd küberturvalisuse professionaali või küberturvafirmaga, et teie süsteemid oleksid võimalikult turvalised. Küberturvalisuse lahenduse juurutamiseks kuluv aeg on väga erinev, olenedes paljudest teguritest. Nende hulka kuuluvad lahenduse keerukus, organisatsiooni suurus, olemasolev IT-infrastruktuur ja organisatsiooni spetsiifilised turvavajadused.

Järgnevalt mõned näited

1. Turvalisuse hindamine: see esialgne etapp võib sõltuvalt organisatsiooni suurusest ja1.
   süsteemide keerukusest kesta mõnest päevast kuni mitme nädalani.
2. Planeerimine ja projekteerimine: Sõltuvalt rakendatava lahenduse ulatusest võib see kesta nädalast mõne kuuni.
3. Konfigureerimine, paigaldamine ja integreerimine: neile sammudele kuluv aeg sõltub suuresti lahenduse keerukusest ja olemasolevast infrastruktuurist. Lihtsad lahendused võivad olla valmis mõne päevaga, samas kui keerukamate lahenduste jaoks võib kuluda nädalaid või isegi kuid.
4. Testimine: selle faasi pikkus on samuti erinev, kuid pole ebatavaline, et see etapp võtab aega paar nädalat.
5. Koolitus: koolituse kestus sõltub süsteemi keerukusest ja töötajate tehnoloogilisest asjatundlikkusest. See võib ulatuda mõnest päevast mõne nädalani.
6. Hooldus ja jälgimine, reageerimine ja taastamine, ülevaatus ja värskendamine: need on käimasolevad protsessid, mis jätkuvad kogu süsteemide eluea jooksul.

Kokkuvõttes saab väikeses organisatsioonis lihtsa lahenduse kasutusele võtta vaid mõne päeva või nädalaga, samas kui keerulise lahenduse rakendamisele võib suures organisatsioonis kuluda mitu kuud. Väärib märkimist, et lahenduse kiire juurutamine ei tohiks olla olulisem põhjalikust planeerimisest, testimisest ja koolitamisest, kuna need etapid on küberturvalisuse lahenduse tõhususe tagamiseks üliolulised. Kiire kasutuselevõtt võib põhjustada turvalünki, millel võivad olla tõsised tagajärjed.

Küsimuste korral on meie meeskond valmis aitama. Võtke meiega ühendust aadressil info@c-yber.com ja me anname endast parima, et teie küsimustele vastata.