Rakendusturbe rakendamine on protsess, mille käigus kavandatakse ja ehitatakse tarkvarasüsteeme turvalisust silmas pidades, et vältida või leevendada võimalikke haavatavusi ja ohte. See hõlmab selliseid tegevusi nagu ohtude modelleerimine, koodi läbivaatamine, läbitungivuse testimine ja õnnetustele reageerimise kavandamine. Rakendusturbe projekteerimise eesmärk on tagada, et tarkvara oleks rünnakute suhtes vastupidav ja suudaks nõuetekohaselt kaitsta tundlikke andmeid.

Mõned peamised kaalutlused rakenduste turvatehnoloogias on järgmised

1. Võimalike haavatavuste ja riskide tuvastamine ja haldamine
2. Turvalise kodeerimise tavade rakendamine, et vältida rikkumisi
3. Turvatestide läbiviimine haavatavuste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks
4. Ohuolukordadele reageerimise plaanide väljatöötamine turvarikkumiste käsitlemiseks
5. Pideva turvakoolituse ja -hariduse pakkumine arendajatele ja teistele asjaomastele töötajatele.

Rakenduste turvalisuse tagamise protsessis on mitu etappi

1. Ohu modelleerimine: See hõlmab võimalike ohtude ja haavatavuste tuvastamist, mis võivad rakendust mõjutada, ning nende ohtude tõenäosuse ja mõju kindlaksmääramist.
2. Turvaline kodeerimine: Arendajad peaksid järgima turvalise kodeerimise parimaid tavasid, et vältida haavatavusi ja tagada rakenduse vastupidavus rünnakutele. See hõlmab turvaliste programmeerimiskeelte, raamistike ja raamatukogude kasutamist, samuti selliste meetmete rakendamist nagu sisendi valideerimine ja puhastamine, autentimis- ja autoriseerimiskontrollid ning tundlike andmete turvaline käitlemine.
3. Turvalisuse testimine: See hõlmab rakenduse testimist haavatavuste ja nõrkuste suhtes, kasutades selliseid meetodeid nagu läbitungivuse testimine ja koodi läbivaatamine. See aitab tuvastada kõik probleemid, mis tuleb enne rakenduse kasutuselevõttu lahendada.
4. Kasutuselevõtmine: Rakenduse kasutusele võtmisel on oluline järgida turvalisi kasutustavasid, näiteks kasutada turvalisi sideprotokolle ning määrata asjakohased õigused ja juurdepääsukontrollid.
5. Hooldus ja uuendused: Pidev hooldus ja uuendused on olulised rakenduse jätkuva turvalisuse tagamiseks. See hõlmab haavatavuste parandamist, turvauuenduste rakendamist ja võimalike ohtude eest jälgimist.
6. Ohuolukordadele reageerimise planeerimine: Oluline on koostada plaan, kuidas reageerida turvaintsidentidele, näiteks andmete rikkumise või pahatahtlike rünnakute korral. Selles plaanis tuleks kirjeldada vahejuhtumi korral võetavaid meetmeid ning meeskonna eri liikmete rolle ja kohustusi.

OWASP (Open Web Application Security Project) ASVS (Application Security Verification Standard) on vahend, mis aitab organisatsioonidel tagada oma veebirakenduste turvalisust. See pakub põhjalikku turvanõuete ja juhiste kogumit, mida saab kasutada rakenduste turvalisuse hindamiseks ja võimalike haavatavuste tuvastamiseks.

ASVS koosneb erinevatesse kategooriatesse jaotatud turvakontrollide kogumist, nagu autentimine, seansihaldus, sisendi valideerimine ja tundlike andmete kaitse. Iga kontroll sisaldab nõudeid, mis peavad olema täidetud, et saavutada teatav turvatase. Näiteks võib ASVS nõuda, et rakendus rakendaks mitmetegurilist autentimist, et kaitsta loata juurdepääsu eest.

ASVS on mõeldud kasutamiseks rakenduste turvalisuse spetsialistidele, kes saavad seda kasutada turvaliste rakenduste arendamisel ja testimisel. Seda saab kasutada rakenduse turvalisuse hindamiseks arenduse elutsükli eri etappides, alates kavandamisest kuni kasutuselevõtuni.

OWASP ASVSi saab kasutada rakenduste turvalisuse arendamise kontekstis, et

1. Kehtestada eri tüüpi rakenduste turvalisuse alused.
2. Kindlaks teha turvanõuded ja seada prioriteedid
3. Hinnata rakenduse turvalisust ja tuvastada võimalikke haavatusi.
4. Anda juhiseid turvalise kodeerimise tavade ja muude turvameetmete rakendamise kohta.
5. Kontrollida rakenduse turvalisust enne selle kasutuselevõttu.

OWASP ASVS (Application Security Verification Standard) määratleb neli riskitaset, mis on mõeldud kajastama eri tüüpi rakenduste jaoks sobivat turvalisuse taset. Riskitasemed on järgmised

1. Tase 1: See on madalaim riskitase, mis on mõeldud rakenduste jaoks, mis käitlevad madala tundlikkusega andmeid ja mille mõju organisatsioonile on väike. Näidetena võib tuua siserakendused või rakendused, mis käitlevad avalikke andmeid.
2. Tase 2: See riskitase on mõeldud rakendustele, mis käitlevad mõõdukalt tundlikke andmeid või millel on mõõdukas mõju organisatsioonile. Näidetena võib tuua kliendiga seotud rakendused või rakendused, mis käitlevad konfidentsiaalseid andmeid.
3. Tase 3: See riskitase on mõeldud rakenduste jaoks, mis käitlevad väga tundlikke andmeid või millel on suur mõju organisatsioonile. Näidetena võib tuua rakendused, mis käitlevad finantsandmeid või on organisatsiooni toimimise jaoks kriitilise tähtsusega.
4. Tase 4: See on kõrgeim riskitase, mis on mõeldud rakenduste jaoks, mis käitlevad äärmiselt tundlikke andmeid või millel on väga suur mõju organisatsioonile. Näiteks võivad olla rakendused, mis käitlevad salastatud andmeid või on organisatsiooni turvalisuse jaoks kriitilise tähtsusega.

Rakenduse riskitase tuleks kindlaks määrata, lähtudes sellega käideldavate andmete tundlikkusest ja turvarikkumise võimalikust mõjust organisatsioonile. Sobiv riskitase sõltub organisatsiooni konkreetsetest nõuetest ja vajadustest.

OWASP ASVS (Application Security Verification Standard) auditeering on protsess, mille käigus hinnatakse rakenduse turvalisust ASVSis määratletud nõuete ja suuniste alusel. ASVS-auditeeringu eesmärk on tuvastada rakenduse haavatavused või nõrgad kohad ning tagada, et see vastab vajalikele turvastandarditele.

ASVS-auditeeringu käigus vaatab turvaekspert rakenduse ja seda toetava infrastruktuuri üle, et hinnata selle turvalisust. See võib hõlmata rakenduse lähtekoodi läbivaatamist, rakenduse testimist haavatavuste leidmiseks ning selle arhitektuuri ja disaini analüüsimist. Seejärel võrdleb ekspert rakenduse turvalisust ASVSis määratletud nõuetega ning esitab aruande, milles kirjeldatakse kõiki probleemseid valdkondi ja antakse soovitused paranduste tegemiseks.

ASVS-auditeeringud võivad olla kasulikud organisatsioonidele, kes soovivad tagada oma rakenduste turvalisuse ja kaitsta end võimalike rünnakute eest. Need võivad olla kasulikud ka organisatsioonidele, kelle suhtes kehtivad regulatiivsed nõuetele vastavuse nõuded ja kes peavad näitama, et nende rakendused vastavad teatavatele turvastandarditele.

OWASP ASVS (Application Security Verification Standard) auditeeringu läbiviimise aeg sõltub mitmest tegurist, sealhulgas rakenduse suurusest ja keerukusest, auditeeringu jaoks olemasolevatest ressurssidest ning soovitud detailsuse ja põhjalikkuse tasemest.

Üldiselt hõlmab ASVS-auditeering rakenduse lähtekoodi läbivaatamist, rakenduse testimist haavatavuste leidmiseks ning selle arhitektuuri ja disaini analüüsimist. Need tegevused võivad võtta märkimisväärselt palju aega, eriti suuremate või keerukamate rakenduste puhul.

Ligikaudselt võib ASVS-auditeeringu läbiviimine tavalise veebirakenduse puhul võtta mitu päeva või isegi nädalaid. Täpne ajakulu sõltub siiski auditeeringu konkreetsetest asjaoludest. Auditeeringu kestust võivad mõjutada järgmised tegurid: kaasatud arendajate arv, olemasoleva dokumentatsiooni hulk ja muude ressursside, näiteks testkeskkondade kättesaadavus.

Oluline on märkida, et ASVS-auditeering on vaid üks samm rakenduse turvalisuse tagamise protsessis. Rakenduse turvalisuse säilitamiseks pika aja jooksul on vajalik ka pidev hooldus ja uuendamine.

Kõikide päringute puhul on meie meeskond valmis aitama. Palun võtke meiega ühendust aadressil info@c-yber.com ja me anname endast parima, et vastata kõikidele küsimustele.