Küberturvalisuse tähtsust ei saa ülehinnata, eriti praegusel digiajastul, mil teave liigub sujuvalt võrkude ja süsteemide kaudu. Tehnoloogia arenedes on sagenenud küberkurjategijate küberrünnakud, kes kasutavad turvaauke rahalise kasu saamiseks, spioneerimiseks või lihtsalt pahatahtlike kavatsuse teostamiseks.
Üha arenevas küberohtude keskkonnas on läbistustestimisest saanud organisatsioonide jaoks asendamatu tööriist, mis aitab vähendada riske ja suurendada küberrünnaku ärahoidmise tõenäosust. Kas olete mõelnud, milline on teie organisatsiooni küberturvalisuse alane valmisolek?
Kas olete ka päriselt küberohtudest teadlik?
Ajastul, mida iseloomustab enneolematult heal tasemel võrguühendus, pole keegi küberohtude eest täielikult immuunne. Iga organisatsioon, olenemata suurusest või tegevusalast, on vastuvõtlik rikkumistele, mis võivad kahjustada ettevõtte tegevust, finantse ja mainet.
Seega on esimene samm küberturvalisuse tagamisel teadlikkus. Organisatsioonid peavad andma ausa vastuse küsimusele, kas neil on igakülgne arusaam erinevatest olemasolevatest küberohtudest ja viisidest, kuidas nende süsteeme võidakse ohtu seada.
Küberoht ähvardab paljudes erinevates vormides: alates lunavararünnakutest kuni andmepüügipettusteni. Ettevõtted peavad sammu pidama küberkurjategijate areneva taktikaga ja tagama, et neil oleks võimalike ohtude äratundmiseks ja neile reageerimiseks vajalikud teadmised.
Küberturvalisuse eest vastutuse võtmine
Kuna küberohud on tõsised, peaksid organisatsioonid võtma küberjulgeoleku suhtes ennetava hoiaku. See peab kujutama enamat kui lihtsalt traditsiooniliste turvameetmete rakendamine; kõikehõlmav küberjulgeolekustrateegia peaks olema mitmetahuline ja oludega kohanduv. Sellise strateegia oluliseks aspektiks on läbistustestimine, üldiselt tuntud inglise keelse nimetusega pentesting.
Läbistustestimine kujutab endast simuleeritud küberrünnakuid organisatsiooni arvutisüsteemidele, võrkudele või veebirakendustele. See simulatsioon aitab tuvastada turvaauke, mida pahatahtlikud isikud võivad ära kasutada. Reaalse maailma rünnakustsenaariume matkides annab pentesting väärtuslikku teavet organisatsiooni turvalisuse kohta ja paljastab võimalikud nõrkused, mis muidu võivad varjatuks jääda. See ennetav lähenemine annab organisatsioonidele võimaluse täiustada ja parandada turvaauke rakenduste testimise faasis, minimeerides andmetega seotud rikkumiste riski süsteemi live-versioonile üleminekul.
Euroopa Liidu NIS2 direktiivi finantsiline mõju
Küberjulgeoleku eiramine ei sea ohtu mitte ainult organisatsioonide toimimise, vaid võib nüüd kaasa tuua isegi rahalisi tagajärgi. Viimastel aastatel on reguleerivad asutused kogu maailmas rohkem keskendunud andmekaitsele ja küberturvalisusele. Organisatsioone, kellel puuduvad turvameetmed, võivad oodata suured trahvid, rikutud maine ja õiguslikud tagajärjed.
Euroopa Liidus on eelseisev NIS2 (võrgu- ja infosüsteemide) direktiiv seni kõige põhjalikum küberturvalisuse direktiiv. NIS2 eesmärk on laiendada kehtiva võrgu- ja infoturbe direktiivi ulatust ja suurendada turvalisust rohkemates valdkondades, nagu energeetika, transport ja tervishoid. NIS2 kohaselt peavad nendes sektorites tegutsevad ettevõtted järgima rangemaid küberjulgeolekumeetmeid ja teavitama rikkumistest lühema aja jooksul. Nõuete eiramine võib kaasa tuua märkimisväärsed rahatrahvid suurusega kuni 10 miljonit eurot.
NIS2 direktiivi juures on määravaks uute nõuete ja kohustuste kehtestamine organisatsioonidele. Nende hulka kuuluvad kohustuslikud riskianalüüsid, mitmefaktorilise autentimise kasutamine, töötajate küberjulgeolekualane koolitus ja võimalike küberrünnakute käsitlemise plaan. Organisatsioonid peavad ka viivitamatult teatama küberintsidentidest, millel on oluline mõju nende teenuse osutamisele või saajatele.
Parandage oma küberturvalisust C-YBERiga
Kokkuvõttes nõuab digiajastu, et organisatsioonid muudaksid oma lähenemist küberjulgeolekule. Küberrünnakute oht tähendab, et teie ettevõte ei vaja ainult rünnakule reageerivaid turvameetmeid, vaid terviklikku strateegiat, mis hõlmab ennetamist, avastamist ja vastumeetmeid.
Just siin tuleb mängu läbistustestimine, mis võimaldab organisatsioonidel avastada oma haavatavusi ja tugevdada küberkaitset. Eriti kuna kiiresti läheneb EL-i NIS2 direktiivi järgimise tähtaeg, süveneb vajadus nende eeskirjade omaksvõtmiseks ja vastavuse tagamiseks. Nüüd on aeg tegutseda.
Meie C-YBERis usume, et küberruumi kaitsmine on jagatud vastutus ja meie eesmärk on aidata ettevõtetel seda kohustust täita. Pakkudes küberturbeteenuseid mõistliku hinnaga, annab C-YBER väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete käsutusse täiustatud küberturbelahendused, et kaitsta neid ohtude eest ja tagada kehtivate direktiivide järgimine. Kui soovite lisateavet selle kohta, kuidas saame teie ettevõtet aidata, võtke meiega ühendust siin!