Millised on pilveturve võimalused

shape
shape
shape
shape
shape
shape
shape
shape

Digitaalajastu muutub üha reaalsemaks ja me sõltume aina enam digitaalsetest
platvormidest, seetõttu muutub tundlike andmete kaitsmine üha olulisemaks, eriti
seoses hiljutise küberkuritegevuse kasvuga kogu maailmas.
Pilvandmetöötluse leiutamine tõi ettevõtete jaoks kaasa murrangulised muutused,
pakkudes seninägematut mastaabisäästu, paindlikkust ja juurdepääsetavust. Selle
uue tehnoloogiaga kaasneb aga ka suurem haavatavus ja vajadus kaitsta teavet
võimalike küberkurjategijate eest.
Siin astub kesksele kohale pilvetöötluse turvalisus ehk pilveturve. Vaatame koos,
mida pilveturve endast kujutab ning kuidas te seda oma ettevõttes kasutada saate.
Mis on pilvetöötlus?
Pilvandmetöötlus on andmetöötlusteenuste pakkumine pilve kaudu, mis tähendab, et
nii serverid, andmebaasid, salvestusruum kui tarkvara asuvad võrgus. See
võimaldab ettevõtetel säästa IT-infrastruktuuri ja selle hoolduskulude arvelt, kuna
nad tasuvad ainult selle ressursi eest, mida kasutavad.
Pilveturve tähendab nendes pilvekeskkondades andmete, rakenduste ja
infrastruktuuri kaitsmiseks kasutusele võetud meetmeid. Nendeks võivad olla
andmete privaatsuse tagamine, vastavus standarditele ja eeskirjadele,
identiteedihaldus ja võrguturve. Üldine eesmärk on tagada, et pilves salvestatud
andmed jääksid konfidentsiaalseks, kättesaadavaks ja rikkumatuks.
Kuidas pilveturve toimib?
Pilveturve eest vastutavad tavaliselt kaks osapoolt: pilveteenuse pakkujad ja
ettevõtted ise.
Enamasti vastutab pilveteenuse pakkuja pilve ja selle infrastruktuuri põhiturvalisuse
eest, samas kui ettevõtted peavad tagama, et kogu teave, mille nad pilve sisestavad,
on kaitstud. Ettevõtted saavad selleks kasutada meetmeid nagu krüpteerimine,
tulemüüride kasutamine ja turvaliste võrguprotokollide rakendamine, samuti
pilvekeskkondade pidev jälgimine.
Erinevad pilveturve lahendused
Pilvetöötluse turvalisust ähvardavate erinevate ohtude tõrjumiseks on välja töötatud
mitmeid lahendusi ja uute väljakutsete ilmnemisel arendatakse neid üha
tõhusamaks.

Identiteedi- ja pääsuhaldus: identiteedi- ja pääsuhaldus (ingl k Identity and Access
Management, IAM) on pilveturbes kesksel kohal ja tegeleb kasutaja ligipääsu
kontrollimisega erinevatele ressurssidele. Selle alla kuuluvad autentimisprotsessid,
autoriseerimismehhanismid ja tugev identiteedihaldus, mis tagab, et tundlike
andmetega saavad tegeleda ainult volitatud isikud või süsteemid.
Mitmeteguriline autentimine: mitmetasemeline autentimine (ingl k Multifactor
Authentication, MFA) lisab täiendava turvakihi, nõudes kasutajatelt enne tundlikule
teabele juurdepääsu saamist mitut autentimistegurit. See võib märkimisväärselt
vähendada volitamata juurdepääsu ohtu, isegi kui juurepääsu võimaldavad
mandaadid peaksid sattuma võõrastesse kätesse.
Andmekaotõrje: andmekaotõrje (ingl k Data Loss Prevention, DLP) tööriistu
kasutades saavad organisatsioonid vältida tundlike andmete jagamist või lekkimist
volitamata isikutele. Need jälgivad, tuvastavad ja blokeerivad tundliku teabe
edastamist, vähendades sellega andmerikete ohtu.
Turvateabe ja sündmuste haldus: turvateabe ja sündmuste halduse (ingl k
Security Information and Event Management, SIEM) lahendused koguvad ja
analüüsivad pilvekeskkonnas erinevatest allikatest logiandmeid. Kombineerides
turvateabe ja turvasündmuste haldamise, pakuvad SIEM-i tööriistad
automatiseeritud jälgimist ja võimaldavad isegi reageerida turvaintsidentidele
reaalajas.
Miks on pilveturve oluline?
Andmete kaitse: kuna ettevõtted ja organisatsioonid salvestavad pilves tohutul
hulgal teavet, mille seas võib olla ka väga tundlikke andmeid, on nende andmete
konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse tagamine ülioluline. Pilveturbemeetmed aitavad
kaitsta andmerikete ja pahatahtlike isikute volitamata juurdepääsu eest.
Vastavusnõuded: paljudel tegevusaladel kehtivad ranged andmekaitsenõuded.
Need võivad tuleneda andmekaitseseadustest või andmehalduspoliitikast.
Pilveturbelahendused aitavad organisatsioonidel täita vastavusstandardeid ja vältida
juriidilisi probleeme või rahalist kaotust.
Mainehaldus: turvarikkumisel võivad olla tõsised tagajärjed organisatsiooni mainele,
kuna kliendid, partnerid ja sidusrühmad usaldavad ettevõtteid oma andmete
kaitsmisel. Andmerikkumine võib tuua kaasa nende klientide ja partnerite usalduse
kaotamise, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed ettevõtte käekäigule.
Kulude kokkuhoid: paljud ettevõtted peavad turvalisust teisejärguliseks, kuna nad
on pühendunud investeerimisele digitaliseerimisse ja muudesse tehnoloogilistesse

uuendustesse. Kuigi pilveturbemeetmete rakendamine toob kaasa kulusid, kaalub
turvarikkumisest tulenev võimalik rahaline kahju need esialgsed investeeringud üles.
Lisaks ei pruugi andmerikete tekitatud kahju üldsegi mitte rahaline olla, vaid
mõjutada hoopis ettevõtte mainet ja usaldusväärsust, mis omakorda võib tuua kaasa
veel suurema sissetuleku vähenemise.
Kuna organisatsioonid liiguvad üha kiiremini digitaliseerumise suunas ja kasutavad
pilvandmetöötluse eeliseid, ei ole tugeva pilveturbe tähtsust võimalik üle tähtsustada.
Organisatsioonid, kes oma IT-lahendusi pilve kolivad, võivad pidada pilveturvet
teisejärguliseks, kuid see teeb neist paljude ründajate sihtmärgid ja muudab nad
küberrünnakute suhtes äärmiselt haavatavaks.
Kuna küberohtude maastik jätkuvalt areneb, peavad ettevõtted andmete ja
infrastruktuuri kaitsmiseks kasutama ennetavat lähenemisviisi. Pilveturbesse
investeerides ei kaitse ettevõtted end mitte ainult võimalike ohtude eest, vaid nad
panevad aluse turvalisele digitaalsele tulevikule.
Meie C-YBER-is anname otsustusõiguse selles küsimuses ettevõtete kätte, tagades
neile õiged pilveturbemeetmed, mis kaitsevad neid ohtude eest. Kui soovite
pilveturve või muude küberturvalisusega seotud küsimustes meie ekspertide abi,
võtke juba täna ühendust!