Küberturvalisus muutub digiajastul üha tähtsamaks, kuna organisatsioone ähvardab aina suurem oht, mis tuleneb küberrünnakutest, andmerikkumistest ja muudest küberturvaintsidentidest. Olukorra tõsidust arvestades peab organisatsioonidel olema plaan, mis nende ohtudega tõhusalt tegeleb.
Siin tuleb mängu instidentidele reageerimine. Küberintsidentidele reageerimine (ingl k incident response, IR) on süstemaatiline lähenemisviis turvaintsidentide haldamiseks ja leevendamiseks. Ettevõtted, kes on intsidentidele reageerimise plaani täpselt paika pannud, on küberrünnakuteks paremini valmis.
Mis on intsidentidele reageerimine?
Intsidentidele reageerimine on organisatsiooni poolt loodud terviklik strateegia, mis aitab neil turvaintsidente tõhusalt hallata ja neist välja tulla. Küberturvaintsidendiks võivad olla juhtumid alates küberturvarikkumistest ja andmeleketest ning lõpetades loodusõnnetuste ja inimlike vigadega.
Intsidentidele reageerimise peamine eesmärk on minimeerida tekitatud kahju ja lühendada intsidentidega seotud taastumisaega, leevendades seeläbi nende üldist negatiivset mõju organisatsioonile.
Miks on intsidentidele reageerimise plaan vajalik?
Kahjude ja kaotuste minimeerimine: Kõige vahetum ja olulisem kasu intsidentidele reageerimise plaanist on võimalus minimeerida kahju ja kaotust. Hästi läbimõeldud ja selge intsidentidele reageerimise plaan tähendab kiiret ja tõhusat reageerimist, vältides intsidendi eskaleerumist ja säästes organisatsiooni tõsistest finants-, tegevus- ja mainekahjudest.
Vastavus nõuetele: Paljudel tegevusaladel kehtivad seoses andmekaitse ja küberturvalisuse rikkumistest teavitamisega ranged regulatiivsed nõuded. Intsidentidele reageerimise plaan aitab tagada, et organisatsioon järgib neid eeskirju ning ettevõte on kehtestanud struktureeritud protsessi intsidentidest teatamiseks ja nende leevendamiseks.
Maine kaitse: Turvaintsidentidel võib olla kahjulik mõju organisatsiooni mainele, kuna kliendid ja sidusrühmad kaotavad usalduse organisatsioonide vastu, kes ei suuda kriisidega tõhusalt toime tulla.
Millest intsidentidele reageerimise plaan koosneb
- Ettevalmistus
Esimeses etapis luuakse alus võimalikele intsidentidele tõhusaks reageerimiseks.
Intsidentidele reageerimise meeskonna loomine: Organisatsioonid peaksid määrama ja koolitama ekspertide meeskonna, kes vastutab turvaintsidentide haldamise ja neile reageerimise eest.
Intsidentidele reageerimise plaani välja töötamine: Hästi dokumenteeritud intsidentidele reageerimise plaan kirjeldab protseduure, rolle ja kohustusi ning kommunikatsioonireegleid intsidendi ajal.
Koolituste ja õppuste läbiviimine: Regulaarsed koolitused ja simuleeritud intsidentidele reageerimise õppused aitavad tagada, et intsidentidele reageerimise meeskond on plaaniga kursis ja suudab kriisiolukorras tõhusalt reageerida.
- Tuvastamine ja analüüs
Analüüsi etapp hõlmab turvaintsidendi tuvastamist ja uurimist. Õigeaegne ja täpne tuvastamine on intsidendi tekitatud kahju minimeerimisel ülioluline.
Jälgimine ja hoiatamine: Võrgu ja süsteemi tegevuste pidevaks jälgimiseks peaksid toimima tugevad seiresüsteemid ja hoiatusmehhanismid. Nende hulka kuuluvad sissetungimise tuvastamise süsteemid, turvateabe ja -sündmuste haldamise (SIEM) tööriistad ning muud turbelahendused.
Anomaaliate tuvastamine: Anomaaliate tuvastamise tehnikatega saab avastada ebatavalisi mustreid või käitumisviise, mis võivad viidata turvaintsidendile. Nendeks võivad olla näiteks kasutaja ootamatu juurdepääs, suurenenud andmete väljafiltreerimine või volitamata süsteemimuudatused.
- Tõkestamine, likvideerimine ja taastamine
Tõkestamisetapi eesmärk on isoleerida ja minimeerida intsidendi mõju. Esmane eesmärk on vältida edasisi kahjustusi, valmistudes likvideerimiseks ja taastamiseks.
Esiteks tuleb mõjutatud süsteemid või võrgu osad isoleerida, et vältida intsidendi levikut. Näiteks võib olla vajalik isoleerida ohustatud serverid, katkestada Interneti-ühendus või rakendada ajutisi tulemüürireegleid. Pärast isoleerimist uurib intsidentidele reageerimise meeskond intsidendi algpõhjust, et eemaldada see keskkonnast ja taastada turvaline olek.
- Intsidendijärgsed tegevused
Intsidendijärgses faasis hinnatakse kahju, dokumenteeritakse intsident ja tagatakse, et juhtunust võetakse õppust tulevaste parenduste tegemiseks.
Intsidendi dokumenteerimine: Organisatsioon peaks koostama aruande kõigist intsidendi aspektidest, sealhulgas selle ajajoonest, mõjust, ohjeldamismeetmetest ja saadud õppetundidest. See dokument on eeskirjade järgimise ja tulevase intsidentidele reageerimise kavandamise seisukohalt hindamatu.
Analüüs ja parendused: Intsidendijärgne analüüs pakub meeskonnale võimalust tuvastada reageerimise nõrkused ja parandamist vajavad valdkonnad. Neid leide saab kasutada intsidentidele reageerimise plaani täiendamiseks ja üldiste turvameetmete parandamiseks.
Alustage oma intsidentidele reageerimise plaani koostamist C-YBER-i abiga
Hästi koostatud intsidentidele reageerimise plaan ei ole enam luksus, vaid seda vajavad kõik organisatsioonid. Põhjalik intsidentidele reageerimise protsess annab organisatsioonidele struktureeritud ja tõhusa töövahendi turvaintsidentide haldamiseks ja nendest taastumiseks. Tugeva intsidentidele reageerimise plaaniga orienteeruvad organisatsioonid tänapäevasel ohtlikul kübermaastikul enesekindlalt ja vastupidavalt.
Meie C-YBER-is tahame pakkuda ettevõtetele võimalusi kaitsta end ohtude eest täiustatud küberturbelahendustega, näiteks intsidentidele reageerimise plaaniga. Võtke täna ühendust, et saada meie ekspertidelt abi küberturvalisuse alastes küsimustes!